Täna, 29. oktoobril toimuval Eesti Vähiliidu seminaril otsitakse erinevaid lahendusi vähipatsientide elukvaliteedi parendamiseks. Kuigi Eestis pakutakse vähihaigetele erinevaid toetavaid teenuseid, siis hiljuti valminud uuringu kohaselt paljude abivajajateni need siiski ei jõua. Oluliseks takistuseks on nii inim- kui ka raharessursside puudus.
“Võrreldes teiste Eestis läbiviidud elukvaliteedi uuringutega on vähidiagnoosiga inimeste hinnangud oma elukvaliteedile madalamad, mis on ka oodatav, kuna nende inimeste füüsiline ja psühholoogiline seisund erineb oluliselt üldpopulatsiooni seisundist,” selgitab vähihaigete elukvaliteeti uurinud Gerli Paat-Ahi mõttekojast Praxis.

Analüütiku sõnul hindavad vähidiagnoosiga inimesed elukvaliteeti enim mõjutavaks teguriks just füüsilist tervist. Vähem on vähidiagnoosiga inimeste meelest haigus mõjutanud sotsiaalseid suhteid. “Oluliselt mõjutab haigus ka majanduslikku toimetulekut, näiteks tuuakse välja, et vähidiagnoosiga seotud kulutused võivad olla kõrged ja moodustada sissetulekust väga suure osakaalu,” toob välja ekspert.

“Tänase arutelu käigus püüamegi jõuda konkreetsete lahendusteni, mis aitaksid vaatamata piiratud rahalistele vahenditele leida võimalusi vähipatsientide elukvaliteedi parendamisele,” selgitab Eesti Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt ning lisab, et seminaril avaldavad mõtteid nii riigi, rahastaja, teenuse osutajate kui ka patsientide eestkosteorganisatsioonide esindajad.

Vähiliidu sõnul on oluline, et vähipatsientide elukvaliteedi parendamiseks otsivad lahendusi kõik teemaga kokkupuutuvad inimesed ning seetõttu otsitakse ümarlaual võimalusi, milliseid samme saaks järgneva viie aasta jooksul ära teha, et eesmärki saavutada. Eelkõige on küsimuseks, mida saaks ära teha rahastaja, riik, teenuse pakkuja ja patsiendi eestkosteorganisatsioonid.
Seminaril teevad ettekanded Gerli Paat-Ahi Poliitikauuringute Keskusest Praxis ja dr Vahur Valvere Eesti Vähiliidust.
Allikas: Eesti Vähiliit