Jaanuaris alustas uus avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvu koolituse „Newton“ rühm. Tegemist on neljanda korraga, kus Riigikantselei otsib avalikust teenistusest üles tippjuhi eeldustega inimesed ning pakub neile põhjaliku koolitusprogrammi. Praxis viib Newtoni programmi ellu teist korda.

Sel korral otsustas Riigikantselei programmi tellida täiesti uuel kujul, kuna muutunud on nii riigivalitsemise arenguvajadused kui neid ümbritsev taustsüsteem. Ühiskondlikud probleemid muutuvad aina mitmetahulisemaks ja laiaulatuslikumaks ning nende lahendamine pole sageli võimalik vaid ühe asutuse, valitsemisala või sageli isegi valitsuse piires. Samas kasvavad inimeste ootused riigile ja tema pakutud teenustele.

Avaliku sektori uuendusvõimekus on muutunud üheks põhiliseks eeliseks globaalses ja regionaalses riikidevahelises konkurentsis. See aga eeldab väga hästi toimivat nii avaliku sektori sisest kui teiste sektoritega koostööd. Riigikantselei NewtonIV programmi motoks sõnastanud „koos ja innovatiivsemalt“. Seepärast on koolituse eesmärkideks:

  • liikumine ühtsema valitsemise poole suurema sidususe, koostöövalmiduse ja efektiivsuse kaudu;
  • juhtide pühendumus tõstmine eesseisvatele väljakutsetele;
  • sidusam poliitikakujundamine;
  • juhtide suutlikkus teha asju uuel viisil ja nutikalt.

Keskseteks märksõnadeks koolituse on strateegiline agiilsus, ehk valitsuse võime kiirelt ja paindlikult oma vahendeid oluliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks suunata. Lisaks lähtub programm disainmõtlemise kontseptsioonist, kus avaliku teenuste arendamise keskpunktis on inimene, kellele neid teenused osutatakse. Koolituse tulemusena tahame, et avalikus sektoris oleks tulevikus rohkem juhte, kes mõistaksid tänapäevaseid ühiskondlikke probleeme ja nende esitatud väljakutseid terviklikult. Oskaks leida neile kaasaegseid lahendusi ning suudaks oma meeskonnad nende nimel pühendunult tööle panna.

Programm koosneb neljast moodulist: 1) Suured teemad ja nutikad lahendused; 2) Piirangute asemel võimalused: õigusruum, strateegia, ressursid; 3) Juhi roll ja tööriistad ning 4) Koostoimimine. Esimest ja kolmandat moodulit viib Praxis läbi koostöös Eesti Disainkeskusega. Lisaks on programmi ettevalmistusse ja elluviimisse kaasatud TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Sitra (Soome), Policy Lab (UK) ning 17 oma valdkonna tippkoolitajat Eestist ja mujalt. Kaks koolitussessioonidest toimuvad Helsingis ja Londonis, eesmärgiga tutvustada osalejatele ka rahvusvahelist parimat praktikat tänapäevaste probleemide lahendamisel. Programmi kestab 20 päeva ning vältab jaanuarist-detsembrini 2016.

Konkursisõel oli väga tihe: osalemissoovi avaldasid 71 kandidaati, kelle hulgas sõelus Riigikantselei motivatsioonikirja, CV, vaimse võimekuse ning isiksuse testi kaudu välja 37 inimest. Kellest omakorda valiti rühmaintervjuu teel välja 20 inimest, kes koolitusele pääsesid. Kõik osalejad on arvestatava juhtimiskogemuse ning tugevate tippjuhi eeldustega. Osalejate rühm on teadlikult valitud väga mitmekesine ning katab üheksa ministeeriumi valitsemisala erinevatel tasanditel: esindatud on nii ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid kui ka sihtasutused.