Täna külastas Praxise kontorit TEDxTTÜ meeskond, kes soovis filmida üheminutilist videolõiku soolise palgalõhe teemal. Helen Biin võttis problemaatika kompaktselt kokku nii:

Eesti on Euroopas esirinnas mitme soolist võrdõiguslikust puudutava näitaja osas. Meil on Euroopa Liidu kõige suurem sooline hariduslõhe, teisisõnu on Eesti naiste keskmine haridustase oluliselt kõrgem, kui meestel. Ometigi ei kajastu naiste kõrgem haridus palganumbrites. Vastupidi, Eestis on Euroopa kõige suurem sooline palgalõhe ning meie naised teenivad pea kolmandiku võrra vähem, kui mehed. Lisaks suurtele erinevustele meeste ja naiste haridustasemes ja palkades on ka meie tööturg tugevalt sooliselt jaotunud – naised ja mehed on koondunud erinevatele elualadele ja ametikohtadele

Meil on küll üks Euroopa heldemaid vanemapuhkuste ja nendega kaasnevate toetuste skeeme, mis võimaldab nii isal kui emal lapsega koju jäädes kuni poolteist aastat endise sissetuleku suurust hüvitist saada. Ometigi püsib nende isade osakaal, kes seda võimalust kasutavad, kuue protsendi piirimail. Kuna vanemapuhkuste korraldus ei võimalda lapse eest hoolitsemist ja töötamist paindlikult ühendada, on meie kõrgelt haritud noored naised sageli poolteist või enamgi aastat tööturult eemal ning nende erialased teadmised ja panus ühiskonnas kasutamata. Kuna ühiskondlik norm toetab meeste tegutsemist tööturul, on isadel raske sellest mustrist välja astuda ning senisest aktiivsemalt oma väikeste laste elus kaasa lüüa.

Nii peresisene tööjaotus, naiste ja meeste koondumine erinevatele elualadele kui ka inimeste hariduse ja tööpanuse erinev väärtustamine on tugevalt seotud ühiskonnas levinud hoiakutega, mis ei näe soolises ebavõrdsuses probleemi ega pea oluliseks teemaga proaktiivsel tegelemist. Põhjuseid võib otsida nii meie minevikust, mis annab võrdõiguslikkusele negatiivse varjundi, kui ka inimeste madalast teadlikkusest.