Ehkki Eesti on aastaid rahvusvahelisel tasandil olnud tunnustatud oma digiriigi edulooga, on digiriigi kontseptsioon muutumas ülemaailmselt normiks ning mitmed riigid on selles vallas Eestist möödumas. Kuigi teenuseid ja toetusi on Eestis palju, võib tekitada nende suur arv kodanikes ning ettevõtjates sageli segadust, teenus või toetus ei jõua lõppkasutajani ning see toob kaasa rahulolematuse. Lisaks tähendab suure hulga teenuste ja toetuste haldamine riigile märkimisväärset kulu ning halduskoormust. Selline olukord nõuab riigilt võimekust pakkuda lahendusi, mis on kohandatud iga üksikisiku vajadustele. 

Üleminek universaalsetelt teenustelt personaalsetele, mis keskenduvad iga üksikisiku unikaalsetele vajadustele, nõuab uute lahenduste väljatöötamist, mis lähevad kaugemale traditsioonilisest digiriigi mõistest. Personaalne riik tähendab avalike teenuste ümbermõtestamist, kus keskmes on kodaniku vajadused ning teenused on loodud nii, et avaliku sektori keerukus toimub kasutaja jaoks nähtamatult. Personaalse riigi visioon eeldab, et riigi teenused on vaikimisi digitaalsed, kuid lähevad sellest kaugemale, pakkudes andmetel põhinevaid täiesti uut tüüpi personaliseeritud teenuseid, mis pole mitte ainult efektiivsemad ja kasutajasõbralikumad, vaid ka proaktiivsed ja kohandatud igale üksikisikule. 

Analüüsi peamine siht on pakkuda sisukat panust poliitilisele otsustusprotsessile, toetades Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaamist personaalriigist. Uuringu eesmärgiks on hinnata andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjusid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Seeläbi aitame konkreetsete tegevuste ja näidete abi paremini mõista, kuidas andmepõhine isikustamine võib mõjutada kodanike igapäevaelu ja riigi tuleviku arengut. 

Uuring on jaotatud kolmeks etapiks, millest esimene tegeleb olemasolevate sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuste ja toetuste personaliseerituse taseme ja personaliseerimise potentsiaali valikukriteeriumite välja töötamise ja valideerimisega. Uuringu teise etapi eesmärk on suurima personaliseerimise potentsiaaliga sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuste ja toetuste leidmine. Kolmanda etapi sisuks on eelmises etapis välja valitud suurima potentsiaaliga toetuste ja teenuste personaliseerimise mõjude hindamine. Uuringut viiakse läbi koostöös Civittaga, kes tegeleb uuringu esimese kahe etapiga. Praxise ülesandeks on viia läbi töö kolmas etapp.