Eesti noortevaldkond on küllaltki professionaliseerunud: noorsootöötajatel ja mõnedel huvihariduse spetsialistidel on kutsestandard, noorsootöös pakutakse akadeemilist haridust magistritasemeni ning noortevaldkond on ka riiklikul tasandil juhitud. Professionaalsuse tunnustest on Eesti noortevaldkonnal aga puudu süsteemne ametialale sisenemise kontroll. Noortevaldkonna töötajatel on küll võimalik kutse omandada, kuid valdkonnas töötamiseks kvalifikatsiooninõudeid seatud ei ole.
Hiljutised uuringud viitavad aga, et kvalifikatsiooninõuete kehtestamine võib aidata leevendada mitmeid noortevaldkonnaga seotud probleeme. Näiteks võivad kvalifikatsiooninõuded aidata piirkonniti ühtlustada noorsootöö kvaliteeti ning tõsta valdkonna palgataset, samuti aidata kaasa töö keerukusele vastavate kompetentside tõusule ning töötajate valdkonnas püsimisele. Sealjuures on aga oluline kvalifikatsiooninõuetele üleminekut põhjalikult analüüsida, sest kiirustatud või ebasobiva muutustekava puhul ei pruugi noortevaldkonna töötajate kompetentsikasvust kõik Eesti piirkonnad võrdselt osa saada või väheneb töötajate arv valdkonnas veelgi.
Eelnevast tulenevalt oli selle uuringu eesmärk toetada Eestis noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuetele ülemineku kavandamist, andes selleks ülevaate välisriikide noortevaldkondades ja Eestis sarnastes valdkondades kvalifikatsiooninõuete kehtestamise reformi kavandamise ja rakendamine praktikatest ja kogemustest ning analüüsides nende praktikate sobivust Eesti noortevaldkonna konteksti. Analüüsi tulemustest lähtuvalt tegime ettepanekud Eesti noortevaldkonnas samasisulise reformi elluviimiseks.