Täna, 13. märtsil esitleb mõttekoda Praxis juhendit, mille eesmärk on korrastada ja ühtlustada vabaühenduste riiklikku rahastamist. Riigieelarvest läks 2012. aastal kodanikeühenduste rahastamiseks 109,9 miljonit eurot, võrrelduna 2007. aastaga on summa suurenenud üle kahe korra.
Kodanikeühenduste tegevuseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine on poliitilisel tasandil mitmel korral kinnitust leidnud arengusuund. Regionaalministri tellimusel valmis nüüd ka mahukas juhendmaterjal, mis aitab korraldada avaliku raha kasutamist mõistlikumalt ja vastastikku sobivaimal viisil.
“Valminud juhendmaterjali suurim väärtus on rahastamise läbipaistvuse suurenemine, seda eelkõige tänu selgematele reeglitele. Samuti muutub raha jagamine eesmärgipärasemaks – peaksime saama selgemini aru, kuidas eraldatud raha ja eesmärk on omavahel seotud,” selgitas juhendmaterjali väärtust regionaalminister Siim Kiisler. “Riigi toetus kodanikuühendustele on viimase viie aastaga oluliselt kasvanud. Eelmisel aastal ulatus see ligi 110 miljoni euroni. See on suur summa, mille läbipaistvam ja eesmärgipärasem kasutamine on meie kõigi huvides,” lisas Kiisler.
“Oluline on raha jagamist korraldada selgete, põhjendatud nõuete kohaselt,” rõhutas ka juhendmaterjali üks autoreist Hille Hinsberg Praxisest. “Põhimõtted kehtivad ühtviisi nii fondidele, ministeeriumitele kui ka omavalitsustele, kes maksumaksja raha kasutamise kohta otsuseid teevad ning ühendustele toetusi jagavad,” selgitas Hinsberg. Ekspert lisas, et juhendit on oodatud kasutama ka ühendused, et tekiks ühine arusaama rahastamisega seotud reeglitest ja toetuse kasutamise tingimustest.
Eraldi tähelepanu on juhendis pööratud just rahastamise tulemuslikkusele. “Sageli peetakse oluliseks rahastamise protsessi, mitte tulemust. Kuid iga toetusi jagav asutus peab hindama, kas ja mil määral aitab rahastamine saavutada algselt püstitatud eesmärke,” tõdes Hinsberg.
“Kui need juhised, praktilised soovitused ja näidisvormid kasutusele võtta, muutub toetuste taotlemine kindlasti arusaadavamaks ning raha kasutus põhjendatumaks,” usub ekspert.
Juhendmaterjali on kokku kogutud nn hea praktika ehk eri asutustes praegu kasutusel olevad ning hästi toimivad tavad ja reeglid. Nii rahastajate kui ühendustega konsulteerides on koostajad välja pakkunud juhised, kuidas rahastamist paremini korraldada. Juhend annab ülevaate rahastamise eri etappidest – alates eelarve planeerimisest kuni aruandluse ja tulemuste hindamiseni.
Juhendit esitletakse täna Praxise mõttehommikul ehk aruteluseminaril, kuhu kogunevad ametnikud, poliitikud ja kodanikuühenduste esindajad.
Vabariigi Valitsus on 2009. aastal kiitnud heaks kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsiooni. Kontseptsiooni eesmärk on suurendada ühenduste rahastamise selgust ja avalike ressursside kasutamise tulemuslikkust. Vajadus juhendmaterjali järele tulenes sellest, et ühenduste siseriiklikul rahastamisel ei mõisteta üheselt rahastamisliikide erinevusi, rahastamine ei ole läbipaistev ega seotud rahastaja strateegilise planeerimisega. Samuti ei ole rahastajatel veel kujunenud harjumust hinnata rahastamise tulemuslikkust.
Juhendmaterjali koostamist rahastati regionaalministri valitsemisalast “Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise†programmi kaudu. Juhendiga saab tutvuda Praxise kodulehel alates kl 14.00. Kättesaadav on ka poliitikaülevaade, mis annab ülevaate juhendmaterjali põhipunktidest.