Täna toimub «Eesti inimarengu aruanne 2012/2013, Eesti maailmas» esitlus. Aruanne tehakse kättesaadavaks Eesti Koostöö Kogu kodulehel ning Postimehe lehel saab jälgida aruande esitlust. Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütikud Reelika Leetmaa ja Andres Võrk osalesid Eesti Inimarengu Aruande 2012 koostamisel. Selle aasta aruanne püüab välja tuua Eesti positsiooni võrreldes teiste riikidega erinevates ühiskonna valdkondades kasutades selleks rahvusvahelisi edetabeleid ja võrdlevuuringuid. Praxise analüütikud analüüsisid Eesti tööjõu hulka ja kvaliteeti ning tööturu olukorda võrreldes teiste riikidega. Nad toovad välja, et tööturu kohanemisvõime mõõtmiseks majanduskeskkonna, tehnoloogiliste ja demograafiliste muutustega on erinevaid indikaatoreid ning nende süsteeme. Üldiselt võib öelda, et Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega on kehv just oskustööjõu kättesaadavuse osas. Ühest küljest tuleb see tööturu väiksusest, kuid erinevate rahvusvaheliste võrdluste taustal on probleemiks ka töötajate hariduse vähene vastavus majandusele ning tagasihoidlik aktiivne tööpoliitika. Võrreldes arenenud riikidega on Eesti positsioon suhteliselt hea kvantiteeti puudutavates näitajates (hõivemäär, töötundide arv), kuid ka siin jääme maha edukaimatest väikeriikidest (nt Island, Põhjamaad, Å veits). Pikaajaliselt mõjutab tööturgu enam rahvastiku vananemine ja tööealise rahvastiku vähenemine, mida võimendab ka prognoositust suurem migratsioon. See muudab hõivatud inimeste osakaalu suurendamise eriti oluliseks. Hõivatute arvu kasv parimate väikeriikide tasemele eeldab esmajoones töötute ja mitte-aktiivsete hulga vähendamist osa-ajaga töötamise arvel. Analüüsitud mõõdikud viitavad ka sellele, et Eesti tööturu institutsioonid ei ole muutnud tööturgu jäigaks. Pigem on probleemiks aktiivse tööpoliitika väike roll oskustööjõu ettevalmistamisel ning töötusega kaasnev kõrge vaesusrisk.